Ülesanne 1:
Poiss kellel on
keeleneet, ei vaja abi ega rehabilitatsiooni. Aga laps kellel on huule või
suulaelõhe on vaja rehabiliteerida. Ta vajab kindlasti logopeedilisi tunde,
sest tema kõne areneb teistmoodi kui tava lapsel. Tal on rääkimisega probleeme
ning kõige raskematel juhtudel kui sellele probleemile õigeaegselt tähelepanu
ei pööra võib juhtuda nii, et laps ei hakka rääkimagi. Neid olukordi, mis nö
jänesemoka probleemidega lastel tekib on väga erinevad. Operatsioonid, mis
tehakse ei pruugi ka piisavalt õnnestuda.
Ülesanne 2:
Tänapäeval on õnneks
väga palju häid tehnilisi vahendeid, mis aitab sellel poisil õppida. Tema
suurimaks abimeheks on lapakas, kõrvaklapid ja skänner. Veel on tal tugiisik,
kes toetab teda tunnisiseselt ja aitab ülesandeid teha. 5 olulist asja on kindlasti inimese jaoks
see, et tal oleks isik, kes teda aitaks, hea tehnika, skänner, väga palju loeb
ka keskkonnast kes on tema ümber ning tahtejõud.
Ülesanne 3:
Kui väike laps on liikumispuudega ning liigub vaid ratastooli abil, siis kõige esimene edasiareng, mida mina ootaksin temalt oleks see, et ta saaks ratastooli lükkamisega ilma abita hakkama. Väikese lapse jaoks on juba selle õppimine raske, kuid kui ta sellega hakkama saab siis on ta juba tubli ja edasi arenenud.
Ülesanne 4:
1.
Laps on alles väike, ta vajab tuge ja
abi ning selleks on vaja ka teisi inimesi tema kõrvale, et teda aidata. Väike
laps ei tule paraku üksi kõigega toime. Me peame aitama neid, kes on meie
kõrval ja paraku ise hakkama ei saa.
2.
Käed on meie elu kõige alus. Me sünnime
siia ilma kahe käega. Hakkame kompama ja tunnetama enda ümber tajutavat. Käteta
on raske toime tulla. Need on tee meie tulevikku. Ning peenmotoorika on väga
oluline. Kui sa oled nagu robot, on äärmiselt raske hakkama saada igapäeva
eluga. See on küll võimalik aga ääretult raske. Seepärast on oluline aidata ka
väiksel lapsel sõrmed liikuma saada, et ta valitseks ja kontrolliks neid just
nii nagu peab.
3.
Tänapäeva meditsiin on kõikvõimas. Kui
sul on puue ei tohi kahe seina vahele istuma jääda. Otsi üles oma tahtejõud ja
elumõte ning aita meditsiinil end aidata. Kõik on võimalik.
Ülesanne 5:
Noored elujanu täis
inimesed, ei mõtle alati sellele, millised võivad olla tagajärjed teatud
olukordadel. Nad olid väga julged ning ei mõelnud sellel, mis edasi juhtuda
võib. Samas alati ei saa mõelda, et kas peaks seda tegema või kas ei peaks.
Mida rohkem mõtled seda rohkem elus juhtub? Neil seda õhutunnet lõpuks enam ei
olnud, läksid väga julgeks kuni tekkis ohtlik olukord. Siin loos on isegi
õnnelikult läinud, et see mees ellu jäi. Need sõbrad, kes tema kõrvale jäid
olid super inimesed. paraku pärast sellist õnnetust tulevad ka mõõnad ja väga
raske üleelamine ja lein, selle üle mida sul enam ei ole. Raske kui elu muutub
pm mõne minuti jooksul. Sa pead harjuma teisiti elama ja teisiti hakkama saada.
Need sõbrad, kes selle mehe kõrval olid, olid väga super inimesed. nad toetasid
oma sõpra kuni lõpuni ning aitasid tal taas end kokku võtta. Sellist julgust ja
vaprust ja tahtejõudu on raske taastada, kui sinu elu pole enam endine. Kuid
see mees näitas väga täpselt seda, et kõik on võimalik. Ei tasu jääda nutma ega
end haletsema. Tänapäeva võimalused on head ja alati on võimalik elada ka
teisiti. Kuid siiski näitab see video klipp seda, et ei tohi unustada seda, et
mingi oht on võib varitseda sind iga nurga peal. Peab olema ettevaatlik ja
mitte olla liiga julge, sest teinekord ei pruugi enam nii õnnelikult minna.
Mida sain teada?
|
|
Ülesanne1
|
Olen eelnevalt selle
probleemiga kokku puutunud, kuna tuttavatel on olnud nii suulõhe kui ka
huulelõhega probleeme.
|
Ülesanne2
|
Ei teadnud sellisest
skännimise võimalusest.
|
Ülesanne3
|
pole midagi uut
|
Ülesanne4
|
Aita neid enda ümber,
keda on võimalik aidata. Sest abiga on alati lihtsam edasi minna, kui
üksinda.
|
Ülesanne5
|
Ettevaatus ennekõike.
Aga alati ei saa nutma jääda selle üle mida sul enam ei ole. Tuleb olla
õnnelik, et üldse nii läks ning edasi elama nii nagu see on võimalik.
|
Mis oli kõige raskem?
|
Kolmas ülesanne see
oli arusaamatu.
|
Mis oli kõige kergem?
|
Ülesanne 5, sest tean
mida tähendab elada puudujääkidega. Ning sellega kaasnevat leina ja raskeid
olukordi.
|
Kuidas mind mõjutab
antud valdkond?
|
Elu on just selline
nagu see olema peab ning ei saa erivajadustega inimeste peale nägusid teha.
meie peame harjuma sellega, et elu ei ole täiuslik, sest nemad ei saa midagi
teha, et neil sellised probleemid on. Meie peame kohanema nendega, mitte
nemad meiega.
|
ANALÜÜS
Kui võrrelda end nüüd ja siis kui ma 3 aastat tagasi veel kodukohas elasin, siis võin väita, et minu maailmavaade on muutunud. Ma teadsin, et kodukohas olid mõned erivajadusega inimesed, kuid rohkem ma nendega väga kokku ei ole puutunud. Nad käisid minuga ühes koolis, kuid see oli ka kõik. Samas ma ei tõrjunud neid endast eemale ja tunnistasin neid täpselt sellsitena nagu nad on. Ma ei ole kunagi nende peale viltu vaadanud. Kui ma kusagil mujal Saaremaalt väljas käisin ei jäänud mulle erivajadusega inimesed väga silma. Ma ei osanud teistes kohtades neid inimesi näha. Kuid nüüd kui ma olen tegelenud ise erivajadustega lastega ja õppinud seda natukene, siis näen üha enam enda ümber erivajadusega inimesi ja ka lapsi. Ma oskan neid rohkem näha. Ma arvan, et see on õpetanud mulle palju. Mitte keegi ei ole ideaalne, kõik on erinevad. Ka minul on vead ja ma ei ole ideaalne ja ma ei oota seda mitte kelleltki. Iga inimene on omamoodi eriline ja seda on õpetanud aeg, mil ma olen tegelenud erivajadustega lastega. Kui mul oli erivajadustega laste praktika siis ma nägin seda, kui siirad ja rõõmsad nad suudavad olla. Igapäev praktikale minnes ootas, mind alati naeratav ja positiivne seltskond. Ma tean ka seda, et ma võin nende kogemustega, mis ma olen omandanud töötada erivajadustega lastega, kuid hetkel ma ei suuda seda ette kujutada erivajadustega laste rühmas. Ma võin olla sobitusrühma õpetaja, kuid nii pädev ma siiski veel ei ole, et ma õpetaks 7 erivajadusega last. Selleks ma tunnen, et vajan veel palju kogemusi ja julgust, et seda kõike teha.
PÄEV ISEENDALE
Käisin peale loengut šhoppamas. Seejärel leppisin sõbraga kokku, et lähme kinno Wall Street Hunti vaatama. Päev oli mõnus ja lõõgastav. Kinos pole pikka aega käinud ja mis veel parem olla saab, kui seda jagada hea sõbra seltsis, keda pole väga ammu näinud. Kui kinos oli käidud, läksime Apollosse. Raamatupoes meeldib mul alati käia ja seal läheb ka kaua aega. Aga lihtsalt olla ning vaadata uusi ja huvitavaid raamatuid ning ka osta midagi on nii hea tunne. Sest raamatuid ostes on vähemalt raha kuskile vajalikku kohta läinud. Need jäävad ja ei kao kuhugi ning on ka tulevastele põlvedele väga hea edasi anda. Sel päeval ma endale uut raamatut ei ostnud, kuid oli palju uut ja huvitavat välja tulnud. Kätte oli lõpuks jõudnud söögi aeg. Jalutasin kodu poole, kuid siis helistas sõbranna ja kutsus välja jalutama. Läksin tema poole ning seal olid ka teised sõbrad. Võtsime kõik kampa ning läksime koos sööma ja õhtut nautima. Peagi oli päev õhtusse jõudnud ja oli aeg koju magama minna. Sain üle pika aja seda vähemalt normaalsel ajal teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar